Vi jobber på spreng for å oppdatere oss med nytt innhold og design, og vi skal også sørge for at nettsiden er universelt utformet. Ny side lanseres medio 2023. Tilgjengelighetserklæring

Banner forside, Norsk Polarhistorie

Samer på polarekspedisjoner

Samisk

Sámit polardutkamis

“Norggas leat sápmelaččat vuosttažin ráhkadan sabehiid...” Ná čálii Nansen girjjistis På ski over Grønland (Sabehiiguin rastá Ruonáeatnama). Girjjis muitalii ahte dážat leat doloža rájes atnán sápmelaččaid čeahpimussan čuoigat, ja sabehiiguin johtilit johtit guhkes gaskkaid lei sámiid dovdomearka. Sápmelaččaid maid rápmojit bures birget polarguovlluid earenoamáš garra dálkkádagas ja geografiijas. Dán čehppodagas anii sihke Nansen, Amundsen ja Borchgrevink ávkki. Sámiid biergasat ledje heivehuvvon earenoamáš garra dálkkiide ja siivvuide. Máttapolii jođedettiin geavahii Roald Amundsen bivuid maid Gárasavvona sámenisu Margrethe Lango lei gorron; beaskka, nuvttohiid ja oađđenseahkaid. Carsten Borchgrevink čállá girjjistis Nærmest Sydpolen (Lagamus Máttapola) ahte “... Savio nammasaš sápmelaš goarui iežas gieđaidisguin beallečuođi nuvttohiid midjiide. Daid haga livčče min juolggit eahpitkeahttá buot suvččagan...”

Nordenskiölda mátki Svalbardii 1872:s

- Nils Mathisen Sara, r. 1847
- Mickel
- John
- Anders

Professor Nils A. Nordenskiöld lei vuosttaš gii bálkáhii sápmelaččaid vuolgit ekspedišuvdnii. Su ekspedišuvdna galggai dálvvi orrut Davvi-Spitsbergenis, ja das joatkit heargeráidduin davásguvlui. Son osttii njealljelot hearggi ja njeallje sápmelačča bálkáhuvve daid guođohit. Dáid guođoheddjiin eat dovdda earágo ovdanamaid ja maŋit áiggis lea lihkostuvvan gávdnat ovttas dain goarggu. Dađibahábut jápmet guokte hearggi jo moadde beaivve maŋŋil, ja dakka maŋŋelaš lovpejit dat eará hearggit. Okta dain gávdno fas moadde beaivve maŋŋil. Heargeráidduin ii dasto lihkostuva johtit, muhto ekspedišuvdna johtigoahtá dattetge davásguvlui. Sápmelaččaid sáddejit guhkes bivdomátkkiide vai biergu lea. Jáhkkimis ledje dán ekspedišuvnna vásáhusat sápmelaččaiguin vuođđun dasa ahte Nordenskiöld maiddái boahtte ekspedišuvdnii válddii fárrui guokte sápmelačča.

Nordenskiölda mátki Ruonáeatnamii 1883:s

- Pava Lars Tuorda, r. 1847
- Anders Rossa, r. 1844

1883:s vuolgá Nordenskiöld Oarje-Ruonáeatnamii ja sus leat guokte sápmelačča ekspedišuvdnalahttun. Ulbmil lei beassat Ruonáeatnanjieŋa ala. Ekspedišuvdna lei vácci jođus ja fertii jorgalit. Muhto sápmelaččaguovttos Tuorda ja Rossa jotkkiiga čuoigga jieŋa mielde reagaid haga ja geahppa niestelávkkain. Tuorda, gii ekspedišuvnna vuolde lei iskan geainnu, lei ofelaš ja dagai dárkumiid termomehteriin ja aneroidbaromehteriin. 57 diimmu maŋŋil máhcaiga ruovttoluotta. Dalle leigga čuoigan 230 kilomehtera das rájes gos Nordenskiölda jorgalii ja leamaš 1947 mehtera mearadási bajábealde. Maŋit áiggis leat muhtimat eahpidan ahte soai leaba čuoigan ná guhkás. Muhto sii geat dihtet ahte dalá boazoguođoheaddjit sáhtte čuoigat máŋga beaivvi unnán nisttiin ja beanta oađekeahttá, sii gal luhttet dáid dieđuid.

Nansena ekspedišuvdna Ruonáeatnamii 1888:s

-Samuel Balto
-Ole Nilsen Ravna

Go Nansen 1888:s rasttildii Ruonáeatnanjieŋa čuoigga, de ledje sus guokte sápmelačča fárus. Dan son fuopmái maŋŋil go Nordenskiöldas ledje sápmelaččat fárus. Guokte Kárášjoga sápmelačča beasaiga vuolgit fárrui ekspedišuvdnii. Fanasmátki Ruonáeatnamii lei garra vásáhus sápmelaččaguoktái Baltoi ja Ravnai, danne go ekspedišuvdna fertii Ruonáeatnama jiekŋaravdii beassat guvttiin suhkanfatnasiin. Go ekspedišuvdna roasuid ja ollu várálaš dilálašvuođaid čađa viimmat joavdá siseatnanjieŋa ala, de gal loaktigoahtiba sápmelašguovttos Balto ja Ravna buorebut. Beannot mánu ádjánit Ruonáeatnama mearehis jieŋa rasttildit. Ravna ja Balto bargaba seamma bargguid go eará ekspedišuvdnalahtut. Loahppamátkkis álget fámut nohkat ekspedišuvdnalahtuin. Ravna váldá de lasiguorpmi sealgái. Balto dadjá de ná “Ravna, de dat de lea albma olmmái, son dat lea searra”. Go ollejit oarjeriddui, de hukseba Balto ja Sverdrup fatnasa loavdagis mainna beassaba Godthåbii (Nuukii). Mátki Ruonáeatnama siseatnanjieŋa rastá menestuvvá ja olbmot máidnot sin issorasat go bohtet fas Norgii. Go ollejit Christiania gáddái, de lea stuorra olmmošvallji čoahkkanan gudnejahttit ekspedišuvnna. Nansen jearrá Ravnas ahte iigo leat gudni oaidnit ná ollu olbmuid sin vuordimin. Dasa vástida badjeolmmoš Ravna ná: “Na jos dát livččii vel boazoeallu leamaš”. Ravna vulggii moanat jagiid maŋŋil Ruonáeatnamii iskat mo Ruonáeatnamis livččii leamaš bohccuiguin bargat.

Borchgrevinka mátki Antarktisii 1898-90:s

- Per Savio
- Ole Must

1898:s vulggii brihttalaš skiipa “Southern Cross” máttásguvlui. Ulbmil lei boahtit Antarktisii. Ekspedišuvnna ruhtadii Englánda, muhto mátkkošteaddjit ledje eanaš norgalaččat. Jođiheaddji lei Carsten Borchgrevink. Guokte Mátta-Várjjaga sápmelačča leigga maid ekspedišuvdnalahttun. Per Savio ja Ole Must galggaiga geahččat beatnagiid. Mátki Antarktisii gal manai bures, ja goavvelihkus šaddaba sápmelaččaguovttos vuosttamuččat geat idjadeaba Antarktalaš kontineanttas. Muhtin beaivvi go leaba guččaheamen beatnagiid, de biekkasta, ja skiipa ferte borjjastit fávlelii rabas merrii. Savio ja Must báhciba gáddái beatnagiiguin. Muitalusastis rápmo Borchgrevink sápmelaččaguoktá. Soai geahččaba beatnagiid ja leŋgiid, ja leaba hui čeahpit bivdit. Soai goarruba nuvttohiid ja náhkkebiktasiid, ja “...ná luohttevaš bargiid go soai, sávašii juohke hoavda...”. Ovtta háve gahččet muhtin ekspedišuvdnalahtut jiekŋaluoddaneapmái, ja sii geahččalit gakcut 60 grádasaš heaŋggobávtti. Ii gávdno coakci, ja ceakkobávttiid vuolábealde lea mearra. Savio nagoda muhtin lahkai gakcut heaŋggobávtti, ja báttiin nagoda daid earáid gádjut. Borchgrevinka ekspedišuvdna orru dálvvi Antarktisas, ja máhccá ruovttoluotta ollu dieđalaš dataiguin. Guokte olbmá jápme ekspedišuvnnas.

Per Savio, Ole Must



Staxruda ekspedišuvdna gádjut Schröder-Stranz-ekspedišuvnna 1913:s

- Per Hansen
- Johannes Kemi
- Samuel Klemmetsen

1912:s vulggii duiskka ekspedišuvdna Svalbardii. Ođđajagis 1913:s čielggai ahte máŋga ekspedišuvdnalahtu ledje láhppon, ja Arve Staxrud ráhkkanii vuolgit gádjunekspedišuvdnii. Son láigohii fálisbivdofatnasa “Herta” ja Álttás vieččai 20 hearggi ja golbma sápmelačča geat galge herggiid guođohit. Cuoŋománu 12. beaivvi álggahii Staxrud ekspedišuvnna. Svalbardvuonain lei ain assás jiekŋa, ja dát maŋŋonahtii sin. Ii lean mihkkege álkes gádjunekspedišuvnnaid masa ledje vuolgán. Schröder-Stranz-ekspedišuvdna lei bieđganan máŋgga jovkui. Guovttis ledje gávdnon. Staxrud vieččai dán guoktá vulos. Go fanas ollii Hinlopennuorrái, de lei nuorri jikŋon ja plánat beassat Nordauslandii heaittihuvvojedje. Eanaš oassi Schröder-Stranz-ekspedišuvnnas lei dohko láhppon. Ruoktotmáhccan álggii ja Longyearbyenis dahke sápmelaččat dearvuođaid Staxrudain ja ožžo sáhtu nannámii. Sin fárus ledje maid máŋga Schröder-Stranz-ekspedišuvdnalahtu geaid eará gádjunekspedišuvnnat ledje gádjon.

Balto, Samuel J. (1980): Med Nansen over Grønlandsisen i 1888 : min reise fra Sameland til Grønland
Birkely; Hartvig (1994): “I Norge har lapperne først innført skierne”
Nansen, Fridtjov (1928): På ski over Grønland
Nissen, Kristian (1963): Samer i polarforskningen, fra Sameliv: Samisk Selskaps Årbok 1961-1963
Vorren, Ørnulv (1976): Med samer på ski over Grønland, Ottar nr 88, 1976
Vorren, Ørnulv (1976): Samer med på polar-ekspedisjoner, Ottar nr 88, 1976